Sapipõie eemaldamine ehk laparoskoopiline koletsüstektoomia
Sapikivitõbi on haigus, mille tunnuseks on sapikivide teke sapipõies või sapiteedes. Sapi koostise muutuse või sapi äravoolu häire tagajärjel sadestuvad sapis lahustunud ained nagu kolesterool ja bilirubiin sapipõide, moodustades kive. Sapikivid võivad tekitada valu ning viia erinevate haigusseisunditeni.
Sapikivide tekke riskifaktorid on:
- naissugu,
- ülekaal ja kiire kaalukaotus,
- rasedus,
- rasvane dieet,
- vähene vedeliku tarbimine.
Sapikivitõbi võib põhjustada valu ülakõhus, (sapikoolik), ägedat või kroonilist sapipõieõletikku (koletsüstiit), ägedat sapijuhade põletikku (kolangiit) või kõhunäärme põletikku (pankreatiit).
Tüüpilisteks kaebusteks sapikivitõve korral on söömise järgselt tekkiv terav valu või raskustunne paremal ülakõhus, iiveldus või oksendamine. Enamasti tekivad kaebused rasvarikka toidu söömise järgselt.
Laparoskoopiline koletsüstektoomia
Kui sapikivid põhjustavad vaevuseid, siis soovitatakse sapipõis koos kividega eemaldada. Operatsioon teostatakse alati üldnarkoosis. Nelja väikese lõike kaudu viiakse kõhuõõnde videokaamera ja instrumendid. Sapipõis koos selles olevate kividega vabastatakse ning võetakse kõhuõõnest välja. Haavad suletakse nahasiseste isesulavate õmblustega. Laporoskoopilisest operatsioonist taastumine on kiire ning patsiendid saavad koju operatsioonipäeva õhtul.
Korduma kippuvad küsimused
Kui sapipõis alles jätta, tekivad kivid ja ka kaebused uuesti.
Juba tekkinud kive ravimitega lahustada ei saa ning ravijuhendid seda ei soovita.
Sapipõis kogub endasse sappi ning paiskab selle söömise ajal kaksteistsõrmiksoolde. Sapp lahustab rasvatilgad ja soodustab nende seedimist. Sapp tekib maksas, sapipõis seda ei tooda.
Sapipõis on küll oluline, aga mitte eluks hädavajalik organ. Pärast operatsiooni voolab sapp maksast otse soolde. Seedehäirete vältimiseks soovitatakse esimestel lõikusjärgsetel nädalatel süüa madala rasvasisalduse ja kõrge kiudainete sisaldusega toitu.
70-80% sapikive on asümptomaatlised, ehk ei põhjusta kaebuseid ning ei vaja kirurgilist sekkumist. Juhuslikult avastatud kivide puhul on sümptomite tekke tõenäosus 1-2% aastas.