Song on kõige sagedasemaks üldkirurgi poole pöördumise põhjuseks. Eestis tehakse igal aastal üle 3000 plaanilise songaoperatsiooni ning lisaks 320–330 erakorralist operatsiooni songa pitsumise tõttu.
Pea kolmveerand songadest on kubemesongad, millest omakorda 90% tekib meestel. Kubemesonga esinemine kasvab koos vanusega ja ligi 15%-l patsientidest on kubemesong mõlemapoolne. Muude songade sekka kuuluvad armi-, naba-, reie-, ja harvaesinevad songad. Song ise ära ei kao ning selle ravi on alati kirurgiline.
Miks song tekib?
Songal on mitmeid tekkepõhjuseid. Väljasopistus tekib eeskätt nõrgemates kõhuseina piirkondades nagu kubemekanal, naba, kõhu keskjoon ja varasemate kirurgiliste lõikuste armid. Väikelapseeas tekkinud naba ja kubemepiirkonna songade põhjuseks on loote ja lapse arengu käigus mittesulgunud nabaväädi kanal või puudulikult sulgunud kubemekanal. Täiskasvanutel soodustavad songa teket näiteks rasedus, traumad, varasemad operatsioonid või sidekoe haiguslikud muutused. Samuti on riskiteguriteks raske kehaline töö, krooniline köha, kõhukinnisus ning kaalutõus. Isegi võimalikke põhjuseid teades on songa teket ennetada siiski keeruline.
Songa poolt põhjustatud kaebusteks on ebamugavustunne, valu ja liikuva nahaaluse moodustise tundmine naha all. Väljavõlvuvus ja valu võivad suureneda püstiasendis, kehalisel pingutusel, köhimisel, aevastamisel ja kõhu punnitamisel. Song on kõige paremini nähtav ja tuntav püstiasendis. Lamavas asendis on sageli võimalik väljavõlvunud kõhukoopaelundit või selle osa kõhuõõnde tagasi lükata. Pitsunud songa puhul see ei õnnestu ning taolisel juhul võib olla vajalik erakorraline operatsioon. Pitsumine tähendab olukorda, kus songakott koos oma sisuga jääb väratisse kinni, läheb tursesse ja mõne tunni jooksul võib tekkida songakotis olevate organite ja kudede vereringehäire ning kärbumine. Pitsumise peamiseks sümptomiks on tugev valu songa piirkonnas, soole pitsumise korral lisandub oksendamine. Pitsunud songa kahtluse korral tuleb koheselt pöörduda EMO-sse, vajalik võib olla erakorraline kirurgiline ravi.
Ärge lükake songaoperatsiooni edasi
Songa diagnoosi kinnitab kirurg läbivaatuse või ultraheliuuringu põhjal. Kaebuseid (valu, pitsumine) tekitavad songad vajavad kirurgilist ravi. Täiskasvanueas tekkinud songad ei parane kunagi ise. Kaebusteta songade puhul soovitame kirurgilist ravi heas üldseisundis ja kehaliselt aktiivsetel patsientidele vältimaks pitsumist kehalise pingutuse tagajärjel. Klassikaline songaoperatsioon tehakse lahtisel meetodil pika nahalõike kaudu. Väljasopistunud songakott koos selle sisuga lükatakse tagasi kõhuõõnde ja kõhuseina defekt sulgetakse õmbluste või proteesvõrguga vältimaks uue songa teket. Proteesvõrk võimaldab kiiremat paranemist ja paremaid pikaajalisi ravitulemusi.
Amsel Clinic soovitab ja kasutab alati kui võimalik laparoskoopilist ehk minimaalinvasiivset operatsioonimeetodit. Selle peamiseks eeliseks võrreldes avatud lõikusega on vähem valu lõikusjärgsel perioodil ja kiirem taastumine. Haavad suletakse isesulavate nahasiseste õmblustega tagamaks parim kosmeetiline tulemus. Pärast kubeme- ja nabasonga operatsiooni taastuvad patsiendid kiiresti ja lähevad koju mõni tund peale operatsiooni. Suurte armisongade kirurgilise ravi järgselt minnakse koju järgmisel või ülejärgmisel päeval. Töö- ja treeninguvõime taastumine pärast songakirurgiat sõltub operatsiooni mahust, kuid üldjuhul ei võta see aega enam kui 1–3 nädalat.
Songa tekkimisel ei tasuks oodata, kaebuste esinemisel pöörduge arsti vastuvõtule.
